Visualiseerimine ei ole PowerPoint või Canva
3d maailm ei ole PowerPointi esitlus, kus saab viimasel hetkel taustavärvi ära vahetada. Kui peale töö valmimist selgub, et maja peaks olema hoopis valge, aastaaeg sügisene, inimesed pildilt kaduma ja kaamera asuma maja teisel küljel, ei tähenda see nelja väikest parandust. On muudatusi, mida on kiire teostada. Aga võib ka juhtuda, et tuleb hakata ümber ehitama kogu pildi loogikat – valgus, materjalid, peegeldused, haljastus ja kompositsioon ja materjalid on omavahel seotud palju rohkem, kui esmapilgul paistab.
Sellepärast küsime töö alguses nii palju küsimusi. Mitte selleks, et klienti tüüdata või talle lisatööd teha, vaid selleks, et tema mõtted jõuaksid õigel ajal meieni. Mõistagi on tellijal tihti palju lihtsam öelda, mis talle valmis pildi juures ei meeldi, kui eelnevalt kirjeldada ette seda tunnet, mida ta alles otsib. Just seepärast püüamegi võimalikult palju arutada enne, kui esimene renderdus üldse käima läheb.
Üks suuremaid väljakutseid meie töös on koostöö alustamine uue kliendiga. Nagu ka kujundusvaldkonna teenused, pole ka 3D visualiseerimise toode kui selline, eelnevalt liiga hästi kirjeldatav. Eriti, kui kliendi jaoks on valdkond uus.
Paljudele tuleb üllatusena, et erinevalt graafilisele disainile, küljendusele ja erinevatele reklaamidele, kus saab detaile muuta tavaliselt mõne hetkega, võivad 3d maailmas lihtsana tunduvad muudatused võtta aega tunde. Meile öeldakse tihti, et "joonistage" sinna mingi asi teadmata, et 3d maailmas ei ole joonistamisega mingit pistmist. Kõik muudatused sõltuvad tehnilisest lahendusest, mida mingi objekti puhul on kasutatud.
Seepärast oleme alati välja käinud kaks põhimõttelist lahendust:
Projekti järgi tehtav töö
Sellisel juhul annab tellija ette kogu projektdokumentatsiooni, mida me täpselt järgime. Nii on võimalik projekti hõlpsasti eelarvestada nii ajalises mõttes kui ka kulude osas. Tavaliselt toimivad sellisel viisil suured arendajad, kellel on eelmised etapid põhjalikult läbi mõeldud ja nii arhitektuurne kui sisekujundusprojektid oma ala kõvade tegijate poolt täpselt vormistatud.
Koos kliendiga arendatav tulemus
Tihti aga pole tellijal õrna aimugi, mis ta projektist saama peaks. Sellistel puhkudel pakume välja tasa ja targu liikumise, kus tutvustame kliendile vaheetappe, mille alusel saab hakata otsuseid tegema. Nii saab tellija juba varakult konsulteerida või teha ettepanekuid ja me hoiame tööde mahu kontrolli all sellega, et ei tee ebavajalikke tegevusi, vaid ootame ära, kuni klient on oma peas parima lahenduseni jõudnud. Hea meelega konsulteerima ka selles protsessi igas etapis. Selline lähenemine on puhtalt ajalise arvestusega töö, mis on kindlasti mõnevõrra kulukam, kuid protsess on igal hetkel mõlema poole kontrolli all.
"Proovime korra ühte muudatust..." on lause, mis tekitab 3d valdkonnas valvsust. Reeglina pole selliste "proovime korra" muudatuste tegemisel "korra proovimisega" mitte midagi ühist.
Kõige keerulisemad olukorrad sünnivad aga hoopis teisel põhjusel. Need algavad tavaliselt lausega: "Tehke teie ära, küll me pärast ütleme, mis arvame." Ikka juhtub vahel, et kliendil on tuli kõigi töödega takus ja tal lihtsalt pole aega süveneda. Nii antakse meile materjalid ja öeldakse, et tehke ära! Esmapilgul tundub see isegi usaldusavaldusena. Meile antakse vabad käed ning eeldatakse, et kogemuse põhjal sünnib hea lahendus. Tegelikkuses tähendab see aga sageli seda, et kõige olulisemad otsused lükatakse edasi hetkeni, kui kogu töö on juba tehtud.
Kui kontaktisik ei saa otsustada
Aastate jooksul oleme märganud veel üht asja, mis teeb projektid ootamatult keeruliseks. Mitte keeruline arhitektuur ega julged ideed, vaid olukord, kus inimene, kes meiega suhtleb, ei ole see, kes tegelikult otsuseid teeb.
Ühel projektil oli meie kontaktisikuks noor inimene, kes oli ettevõttesse alles tööle tulnud. Ta oli kohusetundlik, kiire õppija ja tahtis siiralt aidata, kuid tal puudus kogemus nii ehituse kui ka visualiseerimise valdkonnas. Veel olulisem oli aga see, et tal polnud õigust ühtegi sisulist otsust ise vastu võtta. Iga küsimus liikus temalt edasi järgmisele inimesele, sealt järgmisele ning lõpuks tagasi meie juurde. Selleks ajaks oli mõni küsimus saanud uue tähenduse, mõni vastus oli poolel teel kaduma läinud ja mõni otsus muutunud sootuks millekski muuks. See ei olnud mõistagi tema süü. Ta oli lihtsalt pandud rolli, mida ta ei saanudki välja kanda.
Kui tellija kontakt ei tunne projekti tausta, ei mõista ehitust ega visualiseerimise võimalusi ning samal ajal ei saa ka ise otsuseid teha, muutub iga vestlus paratamatult telefonimänguks. Meie räägime ühest asjast, tema püüab seda edasi anda, keegi teine tõlgendab seda omamoodi ja lõpuks jõuab vastus tagasi hoopis teistsugusena, kui küsimus algselt kõlas.
Kes ütleb viimase sõna?
Tavaliselt püüame juba projekti alguses välja selgitada ühe lihtsa asja: kes ütleb lõpuks viimase sõna? See inimene ei pea osalema igas telefonikõnes ega lugema iga e-kirja, kuid ta võiks olla kaasatud enne, kui projekt valmis saab. Meie kogemus ütleb, et kui lõplik otsustaja näeb töö tulemust esimest korda alles siis, kui kõik on valmis, algab päris töö sageli alles sealt.
Hea visualiseerimine ei sünni ainult oskusest modelleerida või renderdada. Sama oluline on see, et õiged inimesed räägiksid omavahel õigel ajal.
Hea visualiseerimine ei sünni ainult oskusest modelleerida või renderdada. Sama oluline on see, et õiged inimesed räägiksid omavahel õigel ajal. Kui see õnnestub, lähevad ka kõige keerulisemad projektid mõnusalt ja sujuvalt. Kui mitte, võib ka kõige lihtsam ühepereelamu muutuda projektiks, kus tehakse kaks korda rohkem tööd ainult sellepärast, et kõige olulisemad mõtted jäid alguses tegijale edasi andmata.